Kirjeldus

Lahemaa rahvuspark saab 2023.aastal 52 aastaseks. Asutatud 1.juunil 1971. Eesti esimene rahvuspark asub Põhja-Eestis ja hõlmab ligi 750km2. 

Reisikava

Väljasõit Tallinnast Vene kultuurikeskuse eest (Mere pst. 5) kell 08.00

Kuusalu. Alevik, Harjumaa suurima valla keskus. 13.saj Püha Laurentsiuse kirik. Kirikus on olnud õpetajaks Eduard Ahrens. Ta on ka eesti keele lauseõpetuse ja grammatika rajaja (1863). Kiriku pastoraadi ees on tema mälestusmärk. Kuusalu keskväljakul on represseeritute mälestusmärgina anonüümne vihjetelefon , mis heliseb igal täistunnil. Kuusalu lähistel, Aru külas on sündimud helilooja Veljo Tormis.

Kolga. Alevikus asub 13.saj rüütlimäõis oma kõrvalhoonetega. Kolgas on sündinud maadluskuulsus, mitmekordne maailmameister Aleksander Aberg.

Juminda poolsaar. Poolsaar on militaarse ajalooga. 1941. augustis toimus siis ohvriterohke merelahing, mille mälestuseks on mererannas mälestuskivi. Ka Vene vägede lahkumist 1993. augustis tähistab mälestuskivi. Leesil asub  Katariina kirik ja legendaarne külapood, mida peab praegu kohalik kogukond.

Loksa. Linn, kus elanikke umbes 2,5 tuhat. 19. saj lõpus rajati siia tellisetehas. Nõukogude ajal tuntud laevaremonditehas, mis tegutseb  praegugi.  On luteri kirik (19.saj Püha Neitsi Maarja) ja vana lasteaia baasil 2003. ehitatud vene õigeusu Kroonlinna püha õiglase Joanni kirik.

Suurpea. Militaarne pärand nõuka ajast. Sõjaväelinnak otse mere kaldal, siin asus suure mereväebaasi keskus ja elasid sõjaväelased. 1974. elas Suurpeal ligi 500 inimest, praegu napilt 100.

Pärispea poolsaar. Siin asub Purekkari neem, mandri Eesti põhjapoolseim punkt.. 1944.septembrist  läksid siit teele sajad paadipõgenikud, paljud neist uppusid. Mererannas on paadukujuline mälestusmärk.

Viinistu kaluriküla. 1998. a tuli Rootsist tagasi kodumaile Jaan Manitski, kes 1943.a üheaastasena koos vanematega põgenes. Jaan Manitski on loonud oma sünnikülast uue Viinistu: kunstimuuseum, kontserdisaal, hotell-restoran. Viinistu lähistel asub Mohni saar on ka Manitski omandis.

Käsmu. Kapteniküla, kuulus oma valgete majadega. Endises piirivalvekordonis asub meremuuseum. Meremuuseumis on põhjalik ülevaade  Ahto Valterist, kes 1930-te lõpul sooritas esimese eestlasena Eesti lipu all purjekaga ümbermaailmareisi. Küla kirdeosast saab 200 meetri kaugusel asuvale Kuradisaarele, kui on mõõn, siis koguni kuiva jalaga. Käsmu on kuulus Viru folgi kohana, mis toimus esimest korda 2008.aastal

Võsu alevik. Kuulus suvituskoht põhjarannikul, kolme km pikkune liivarand. Võsu ja Käsmu vahel kergtee, kus on ainulaadne paadikujuline vaateplatvorm. Võsu külje all Koolimäe külas asus Teatriliidu puhkekodu, kus on puhanud paljud meie kultuuritegelased. Võsul asus Georg Otsa ja Mikk Mikiveri suvila, mere ääres on neile mälestuspink.

Vergi. Kaluriküla, kus rajati juba 1936.a korralik sadam. Sadamas on kaasaegne sadamahoone ja restoran. Vergis asub ka tuulepark.

Altja. Kaunis väikeküla. Kuulus on Mäekõrts, asutati 1875 Parma kõrtsu nime all. Külas taastatud võrgukuurid, üle Altja jõe on rippsild. Suur külakiik, tuntud simmanite pidamise paik. Altja külast sai alguse 1987.a fosforiidi kaevandamise protestiliikumine.

Võtame suuna Tallinna poole, kuhu jõuame 19-20 paiku.

Hinnad

  • Reisi hind täiskasvanule 50 EUR
  • laps 0-5a reisib tasuta
  • laps 6-11a reisib hinnaga 25 EUR

Hind sisaldab

  • bussisõitu
  • giiditeenust
  • Viinistu muuseumi piletit
  • Käsmu Meremuuseumi piletit

Lisatasu eest

lõunasöök Viinistul  (hind 15 EUR)

Fotod Puhkaeestis kodulehelt, Carl-Marti Nisu, Kauri Kivipõld