KUREMÄE, KOHTLA KAEVANDUSPARK, KUKRUSE POLAARMÕIS ja TOILA ORU PARK

Kirjeldus

Reisiprogramm

Väljasõit kooli juurest kell 07.00. Kohvi ja wc peatuse teeme Viru-Nigulas. Esimese vaatamisväärsuse peatuse teeme 1891. aastal rajatud Kuremäe kloostris. See on Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Juba iidsetel aegadel asus Kuremäel eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas. Allikas on täna tuntud „püha allikana“ oma tervendava vee poolest. Külastame kloostrikompleksi ja imettegevat allikat.

Edasi viib tee meid Kohtla kaevandusmuuseumisse. Paneme puhvaika selga, kiivri pähe ning laskume 8 meetrit maapinnast allpool asuvatesse käikudesse koos kunagise kaevuriga. Näeme, kuuleme ja tunneme seda, mida kogesid mehed, kes tegid igapäevaselt maa all rasket tööd. Renoveeritud rikastusvabrikus saab aga tutvuda mahuka ja interaktiivse ekspositsiooniga nii põlevkivi tekkimisest, selle leiukohtadest, kaevandamisest kui ka kasutamisest.

Tellitud lõunasöök või piknik.

Pärastlõunal külastame Kukruse Polaarmõisa, mis räägib läbi ühe suguvõsa kaks lugu. Üks neist räägib, kuidas pealtnäha igavat asja saab teha sellise kirega, et sellest sünnib ajalugu. Teine seda, kuidas kirg ajalukku pääseda võib viia hukatuseni. See on baltisaksa ja polaaravastuste lugu kunagisest mõisa omanikust ja põlevkivi esmakasutajast Robert von Tollist ja tema kuulsast vennapojast – polaaruurijast Eduard von Tollist (1858–1902), kes jäi kadunuks otsides salapärast Sannikovi maad.

Päeva lõpetame maalilises Toila-Oru pargis. Kaunis Pühajõe ürgorus asuva Oru pargi ja suurejoonelise lossi rajas Grigori Jelissejev – Venemaa 19. sajandi üks jõukamaid kaubandusmagnaate. 1935. a ostsid kolm eesti töösturit lossi ja pargi ning kinkisid president Pätsile suveresidendiks. Paraku hävis loss II maailmasõjas täielikult. Korrastatud pargist aga avanevad ümbruskonna maastikule ja merele imeilusad vaated.