Kirjeldus

Karjala on Soome idapiiril asuv ajalooline ja looduskaunis piirkond, kus ootavad avastamist lõputud järved, tihedad metsad ja maalilised maastikud. Piirkonna rikkalik kultuuripärand, sealhulgas kuulsad karjala pirukad ja rahvusmotiivid, peegeldavad selle ajalugu Soome ja Venemaa piiril. Olavinlinna keskaegne loss ning Joensuu linn pakuvad põnevaid kultuuri- ja ajaloosündmusi. Loodusesõpradele on Karjala tõeline paradiis. Tule avastama Karjala rahu ja ilu!

1. päev. Laupäev, 26. juuli. Koguneme Tallinna Reisisadama A terminali ees bussi parklas Tiit-Reiside bussi juures. Reisikohvri saame panna bussi. Reisijuht jagab välja laeva pardakaardid ja läheme Vikingline laevale, mis väljub kell 08.00. Kell 10.30 Saabumine Helsingisse, väljasõidul üldtutvustav ekskursioon. Võtame suuna ida poole. Paari tunni pärast jõuame Lõuna–Karjalasse. Meie esimene peatuspaik on Ylämaa kalliskiviküla. Soomet tabas kunagi kullapalavik ning esimesed teated kullast jäävad juba aastasadade taha. Lapimaal asub ka teadaolevalt ainus tegutsev ametüstikaevandus. Need pole aga ainsad inimestele elevust ja põnevust pakkuvad vääriskivd, mida Soomemaal leidub. Lõuna–Karjalas, Ylämaa külas asub põnevat vääriskivi ja tema hingeelu tutvustav muuseumküla. See kivi on labradoriit, mida Soomes on kutsutud looduse kingituseks ja rahvuslikuks aardeks ning mis avastati 1941 Salpalinja kaitseliini rajamise käigus. Oma laia värvigamma pärast sai nimeks spektroliit. Legend räägib, et selles kivis on vangis virmalised. Ühel vapral sõdalasel õnnestus küll odaga kive lüües osa neist vabastada, kuid mittepihtasaanud kividel on virmalised ikka veel vangis, andes sellele kivile nii imekaunid värvid. Külastame muuseumi ja kuulame spektroliidi lugu, võimalusel heidame pilgu ka karjäärile. Pärast kerget kehakinnitust jätkame oma teekonda. Sõidame Imatrasse, et osa saada vee ja muusika vaatemängust. Imatra koske võib pidada üheks Soome vanimaks turismiobjektiks. Piirkonna turismiajalugu sai alguse 1772, mil kose ja Vuoksi jõe sängis toimuvat vetemängu käis imetlemas Vene keisrinna Katariina Suur. Turism oli haripunktis 18. saj lõpus ja 19. saj alguses, mil rikkad Peterburist sõitsid usinalt Imatrasse. Peterburist Soome piirini oli kõigest 40 kilomeetrit ja piiriformaalsused reisimist ei piiranud, sest autonoomne Soome Suurvürstiriik oli tollal Venemaa osa. Täna on veemassiivid taltsutanud jõele rajatud hüdroelektrijaam, kuid suviti lastakse inimestel endist looduse võimu ja ilu lühiajaliselt nautida. Pärast vetemängu sõidame Lappeenrantasse ööbima. Öö hotellis  https://www.rakuunahotelli.fi/

2. päev. Pühapäev, 27. juuli Pärast hommikusööki jalutame Lappenranta kindluses, mis on suurepärane näide 18. sajandi kindluslinnast. Ehitatud pärast Põhjasõda Soome idapiiri kindlustamiseks. Kolmest küljest järvega ümbritsetud kindluslinna oli lihtne kaitsta. Sellegipoolest vallutasid Vene väed selle 1741 ja 1743–1809 oli Lappeenranta Venemaa piirilinn. Kui Soome 1809 Venemaaga liideti, kaotas kindlus oma strateegilise tähtsuse. Restaureeritud 1976–2006. Tänapäeval kasutatakse paljusid ajaloolisi hooneid muuseumina. Külastame Lõuna–Karjala muuseumi. Kindluse külje all on juba aastaid suvekuudel kerkinud ka liivaskulptuuride linn. Pärast muuseumikülastust väike paus liivaskulptuuride avastamiseks, pärast mida jätkame teekonda. Saimaa on väga liigestatud kaldajoonega saarterohke suur järv, mille osi tajutakse eraldi järvedena. Vahel nimetatakse teda ka Saimaa järvistuks. Piirkonna maastikule pandi alus miljoneid aastaid tagasi. Tänapäevasema ilme loomisele aitas kaasa viimane jääaeg. Protsessid piirkonna kujunemisel jätkusid veel tuhandeid aastaid ja nii leidub piirkonnas seeläbi rikkalikult nii rahvusvaheliselt olulisi geoloogilisi maastikke kui ka kui ka arheoloogilisi, ajaloolisi ja kultuurilisi paiku. 2021 kevadel pälvis Lõuna–Karjala ja Lõuna–Savo piirkonnas asuv piirkond UNESCO geopargi staatuse.  Teeme lühikese matka Kummakivi juurde, mis on viimasel jääajal näiliselt endast pisema kaljurahnu peale pidama jäänud rändrahn. Kummakivi läbimõõt on 7 meetrit. Eri müütide kohaselt on rahnu paigutumisel kivi otsa mängus olnud kas hiiglaste või metsatrollide käsi. Pärast matka külastame Parikkala skulptuuriparki, kus on mitusada Veijo Rönkköneni (1942–2010) ligi 50 aasta jooksul loodud betoonskulptuuri. Kunsti tegemine oli tema viis maailmaga suhtlemiseks – kõigil meil pole alati julgust minna maailma seiklema, küll aga saab nii maailma enda juurde kutsuda. Enne öömajale jäämist avaneb meie ees Punkaharju seljandik, mis on 7 km pikkune vallseljakute kett ning moodustunud viimasel jääajal. Mõlemal pool kitsast mäeseljandikku sinavad järved. Sellekauni paiga tuntusele aitasid kaasa Soome rahvusluuletaja Runeberg, kelle teos „Vårt Land” („Meie maa”) on ood sellele maastikule ning mida tänapäeval lauldakse Soome hümnina. Lisaks Runebergi aitas piirkonna tuntust tõsta ka kuulus ajalehemees ja –kirjanik Zacharias Topelius. Öömajale jääme https://www.kruunupuisto.fi/hotelli/

3. päev. Esmaspäev, 28. juuli. Pärast hommikusööki sõidame Savonlinnasse, kus vaatame kuulsat Olavi kindlust, mis rajati juba 15. sajandil. Kindluse ümber tekkis linn, mis kasvas ja laienes ning 19. sajandi alguseks oli linn Saima veeteede ja raudteeliikluse oluline sõlmpunkt. Edasi sõidame Ilomantsi poole. Pappeinvaara runolauljate küla rajati 60 aastat tagasi andmaks edasi ja ühtlasi säilitamaks nii Karjala ehitustraditsioone kui ka runolauljate mälestust. Tegemist on omamoodi Karjala külaga, mille sündi mõjutasid inimesed, kes olid ja on inspireeritud oma kodukandi vaimust ja soovist tutvustada karjalalaste ajalugu. Kohapeal ekskursioon, kuulame kandlemängu ja kinnitame keha Karjala köögist inspireeritud toitudega. Ööbima sõidame Joensuusse https://www.greenstar.fi/hotellit/joensuu/

4. päev. Teisipäev, 29. juuli

Pärast hommikusööki sõidame Koli poole, et külastada 1991 rajatud rahvusparki, mis asub Pielise järve kaljustel kallastel. Tegu on Soome ühe populaarseima loodusobjektiga. Koli mäed on muistse mäeaheliku, Kareliidide jäänuk. Kareliidid tekkisid ligi 2 miljardit aastat tagasi. Kolist on saanud Kalevala maastiku ja soomlaseks olemise sümbol. Külastame looduskeskust ja jalutame Koli mägedel, et nautida vaateid Pielise järvele. Ronime ka Räsävaara vaatetorni. Seejärel sõidame tutvuma Uus–Valamo kloostriga. Soome õigeusu kiriku alluvusse kuuluv Uus–Valamo klooster rajati Heinävesile 1940, pärast seda, kui Laadoga saarestikus asunud klooster oli sunnitud sõja tõttu evakueeruma On arvatud, et Valamo klooster rajati 12. sajandil või hiljemalt 14. sajandil. Kloostri asutajateks peetakse kaht saarel askeetlikku eluviisi elanud pühakut. Pikk ajalugu hõlmab tugeva kasvu perioode, aga ka aegu, mida iseloomustavad tõsised raskused. Ajavahemikku 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni võib pidada kloostri kuldseks ajastuks. Ekskursioon + soovijaile lõunabuffee. Ööbima sõidame Kuopiosse www.rauhalahti.fi

5. päev. Kolmapäev, 30. juuli. Pärast hommikusööki võtame suuna Helsingile, kuid enne külastame veel Kuopios asuvat Puijo vaatetorni.

Laev Helsingi-Tallinn kell 21.25, saabume Tallinna A-terminali kell 23.30.

Hind: 650.- €

Lisatasu eest:

  • Ühekohaline tuba. 210.- €
  • Tervisekindlustus.
  • Muuseumide külastamise pakett:
  • Õhtusöögid
  • Hommikusöök laevas

Vikingline hommikusöök täiskasvanule 17.- EUR; 12-17 a. 8.- EUR; 6-11 a. 5.- EUR

Muuseumide pakett: 90.- €

 

Soovitame reisile teha ka kindlustuse. Võimalus on: kas Euroopa ravikindlustuskaart, mida väljastab Tervisekassa ja/või kindlustusfirma poliis.

Tiit Reiside partner on Salva Kindlustus.

Tervisekindlustus (kate 500 000.-Eur)

11.43 EUR 0-6 aastastele
3.45 EUR 7-18 aastastele
3.76 EUR 19-29 aastastele
3.76 EUR 30-69 aastastele
6.78 EUR 70-79 aastastele
6.78 EUR üle 80 aastastele

VÕI reisitõrke- ja tervisekindlustus (tervise kate 500 000 Eur, reisitõrke kuni 600 Eur)
34.80 EUR 0-6 aaststele
14.78 EUR 7-18 aastastele
13.99 EUR 19-29 aastastele
16.32 EUR 30-69 aastastele
29.54 EUR 70-79 aastastele
42.74 EUR üle 80 aastastele

Kindlustuse hinnad võivad muutuda. Reisitõrkega kindlustuse peab vormistama hiljemalt 5 päeva enne reisi!