VÕRTSJÄRVE ANGERJAFESTIVAL

Kirjeldus

Reisikirjeldus

Väljasõit kell 8:00 Tallinnast Vene Kultuurikeskuse eest (Mere pst. 5)

Angerjas on hinnatud vääriskala. Ta on kummaline olend ning tema kasvatamine päris täpisteadus. Ta elab jõgedes ja mageveejärvedes, eelistab mudase põhjaga veekogu. Valib endale elupaiga ja elab seal kaua. Toitub ainult soojal ajal, aprillist novembrini. Talve veedab sügavas mudas talveunes. Kasvab aeglaselt, kudema rändab angerjas Florida lähistele Sargasso merre. Angerja arvukus on pidevalt vähenenud. Kui 2010 püüti angerjat Eestis nii merest kui sisevetest umbes 18 tonni, siis nüüd on see kordades vähem. Angerjat ei tohi Euroopa Liitu sisse tuua ega välja viia.

Angerjafestival Võrtsjärve põhjakalda Ulge puhkealal toimub juba viiendat korda. 2020.aastal sai festival tunnustuse, olles Aasta kalandustegu rahva lemmikute 10ne parema hulgas.

Tikupoiss. Teeme lühikese puhke- ja kohvipeatuse.

 Viljandi. Eesti suuruselt kuues linn, kauni järve kaldal. Esmamainimine maailmakaardil 1154. On hansalinn, folgilinn. Viljandi lossimäed, teater Ugala, pärimusmuusika keskus, Kondase keskus, Enn Põldroosi ateljee, Fellini mõis, Jaani ja Pauluse kirik. Spordilinn (jalgpallimeeskond Tulevik, käsipalli klubi, saalihoki). Tartu ülikooli Viljandi kolledž.   Teeme bussijaamas lühipeatuse.

Valma. On vanim ja oluliseim Võrtsjärve kaluriküla. Ligi 4/5 järve kalast püütakse ja töödeldakse just Valmas. Valmat kutsutakse ka Angerja pealinnaks. Küla esmamainimine ürikutes on 1584. Külas ( u 110 elanikku) on aktiivne kogukonnaelu: külamaja-muuseum (kalurituba), seikluspark. Valma lõunaserval avastasid 1950te aastatel arheoloogid 3000 eKr neoliitikumi asulakoha. Suurim leid oli haud, milles mehe ja naise luustik. Mehe luustiku järgi on taastatud Valma mehe büst. Valma külal on oma vapp ja lipp. Valma külavanem on majandusteadlane ja poliitik ning põllumajandusminister 1992-1994, Jaan Leetsar.

Oiu. Kaluriküla (1599), Tänassilma jõe suudmes sadam. Aastaid, juba al 1913.a (aurujõul) tegutses meierei, 1980 piimatööstus lõpetas tegevuse. Veel 1960tel  oli Oiu ka reisisadam, laevad sõitsid koguni Tartusse. Kohaliku kogukonna ettevõtmisel avati 2018 Oiul järveäärsel luhal matakarada (jalutussild), nõ Võrtsjärve vabaõhumuuseum. Raja pikkus on umbes 0,5 kilomeetrit ning 12 infotahvlit pajatavad lugusid kohalikust elust, loomadest ja taimedest, sh ka lähedal asunud Meleski klaasitehasest ja klaasikuningast Johannes Lorupist.

Festivalil uudistame toimuvat, ostleme, naudime järve äärset. Keedame üheskoos kokaga angerjasuppi, sööme selle lõunaks. Kuuleme pikemalt kalateadlaselt angerjast  ja tema minevikust-tulevikust.

Õhtupoolikul oleme meeleolukal kontserdil Ulge laululaval.

Pärast kontserti asume koduteele, Tallinnas oleme kella 21 paiku

HIND:  75.- € 

Hind sisaldab

• bussisõitu
• giid-reisisaatja teenust
• angerjafestivali külastust
• angerjasupi keetmise töötuba ja supisöömist (supp, koduleib, kohv, kook)
• õhtust kontserti